“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘seiklus’

Jaanus Vaiksoo “King nr 40”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2021

Eelmise, 39. numbrit kandva kinga lugudes olnud unenäolisus on asendunud reaalsusega, tõeliste katsumuste, seikluste ja sooviga täiskasvanute maailma parandada. Kingamees Hugo on hädas, sest tema kallim Katja tahab kanuumatkale minna, ent Hugo pole ilmaski kanuusse istunud. Hugole ja Katjale tulevad seltsiks noored sõbrad Paul ja Minna, kuid selgub, et kaunis Salujärv ei meelita ainult matkajaid, vaid ka röövpüüdjaid.

Ladusas stiilis ja isikupäraste karakteritega raamat kooliealistele juhib tähelepanu ka loodushoiu olulisusele.

žürii esinaine Tiia Kõnnussaar

Raamatust “King nr 39” lugejale juba tuttav Paul Viies on saanud pisut vanemaks ja kasvanud on tema jalgki: poes matkakingi proovides osutuvad parajaks kingad number 40. Uusi jalanõusid on poisil vaja aga selleks, et minna koos oma sõprade Hugo, Katja ja Minnaga kanuumatkale. Jõge mööda Salujärve poole sõudes ei oska lustakas seltskond aimatagi, et sealt saab alguse üks tõeliselt põnev ja isegi veidi ohtlik suvine seiklus.

Raamatu lugemine tekitab igatsuse suve ja metsa järele, sest kes ütleks ära järve ääres telkimisest või lõkkel küpsetatud värskelt püütud kalast. Tõsi küll, röövpüüdjate otsa komistada ei tahaks. Just nii juhtub Pauli ja Minnaga, kes julgete ja ettevõtlike noortena ei löö aga põnnama, vaid otsustavad asjas selgust saada ja vajadusel kurikaelad omal käel vahele võtta. Kampa kutsutakse ka Pauli pinginaaber Ats – seltsis segasem.

Selles loos on kõike: pinget, põnevust ja muhedat nalja, kaunist Eestimaa loodust, laagrielu, kalapüüki, vanu legende, sõprussuhteid, esimese armumise õrnu hingepiinu ja isegi näpuotsaga müstikat.

Vaiksoo on loonud ka tõeliselt värvika tegelaste galerii, lisaks Paulile ja tema sõpradele tegutsevad raamatus veel järsk ja otsekohene inspektor Ottoson, pisut lihtsameelsed ja tahumatud maamehed Säga ja Sepik, naljaninast kalapoe müüja Raivo Kullerkupp ja teised omamoodi tüübid. Omaette esiletõstmist väärib Minna ja tema isa koer Valter, rebasekarva soome püstkõrv, kelle kontrollimatu jahiinstinkt, maiuselembus ja kange iseloom viivad nii mõnegi tülika ja koomilise olukorra tekkimiseni.

Kokkuvõttes on tegemist väga mõnusa kodumaise põnevikuga. Tahtmata raamatut otseselt “poistekaks” liigitada, võib siiski arvata, et poisist peategelane ja seikluslik süžee kõnetavad poisse küll (ja sellist kirjandust võiks alati rohkem olla).

Kirsti Läänesaar

Tiina Laanem “Kollase Kassi Komando”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2021

Seikluslik krimi-elemendiga lugu ühe linnajao laste tegemisest. Kui Marta ja Joosepi kodukanti kolivad uued naabrid, hakkavad juhtuma kummalised asjad. Kaduma läheb mitu looma, seejärel torgatakse läbi autorehvid ning tagatipuks ilmuvad öösiti linna seintele veidrad kirjad. Äsja viiendasse klassi läinud noored jäljekütid, Marta ja Joosep, otsustavad asja välja uurida. Hoogsalt kirjutatud lugu hoiab põnevust üleval otsast lõpuni, kuigi päris kurjamit ses raamatus ette ei tulegi.

žürii esinaine Tiia Kõnnussaar

Elu Keila äärelinnas Sambla tänaval kulgeb rahulikult oma igapäevases rütmis hetkeni kui kaua tühjalt seisnud majja asub elama perekond Tuisk. Perekond Tuisk on tõredavõitu ja omaette hoidev ning kui samal ajal hakkavad muidu rahulikul tänaval juhtuma kahtlased asjad, asuvad Marta ja Joosep ümbruskonnal tõsiselt silma peal hoidma.

Ühel ööl lähevad kaduma naabrite puurist naaritsad, teisel ööl torgatakse teisel naabril läbi autokummid, linnas hakkavad seintele ilmuma grafitid ja Tuiskude perepoeg Donald kihutab mustad prillid ees ringi tõukerattal ja tundub üldse kahtlasevõitu.

On kõvasti asju, mida uurida ja kahtluse alt ei pääse ka laste endi vanemad.

Lisaks on Sambla tänava lastel erinevad kodused mured, millega nad toime peavad tulema. Näiteks Marta pere rahaline seis ei ole kuigi hea kuna tema ületöötanud ema vaevleb depressioonis ning Liisu, kelle vanemad on lahus, suurim hirm on, et ta saadekse Rootsi ema ja tolle range uue mehe juurde.

Tegu on põneva ja hoogsa looga, kus tänaval toimunud kahtlased lood saavad lõpuks lahendatud ning üllataval kombel tulevad mängu looduskaitsjad.

Anu Amor-Narits

Hasso Krull “Kiisuke ja veeuputus”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2021

Metsas elab väike kiisuke. Tal on puu otsas maja, kus ta vaatab multikaid ja paneb kokku puslesid. Ühel hommikul ilmub kiisukese akna taha aga metssiga ja toob ehmatava teate: on tulemas suur veeuputus. “Kiisuke ja veeuputus” on Piibli Noa laeva müüdile tuginev lastepärane jutustus kaasaegses võtmes, mis vihjab õrnalt ka maailma praegusele olukorrale. Ilusas keeles kirjutatud raamatus on helgust ja tabamatut huumorit, mis teeb lugemise mõnusaks nii väikelapsele kui ka täiskasvanule. Illustratsioonide meeleolu haakub tekstiga suurepäraselt.

žürii esinaine Tiia Kõnnussaar

Kiisukesel on paksus metsas kõrge puu otsas hubane majake, kus on mõnus multikaid vaadata, raamatuid lugeda ja puslesid kokku panna. Kuna majake on nii kõrgel, arvab kiisuke, et teda ei ohusta seal miski. Isegi kui metssiga kuulutab ette suurt veeuputust, ei kiirusta kiisuke teistega koos mägedesse pakku. Aga siis hakkab vihma sadama ja vesi tõuseb aina kõrgemale ja kõrgemale…

Marja-Liisa Platsi võrratute illustratsioonidega raamat jutustab veeuputuse müüdi lapselikus võtmes. Igati nauditav kooslugemine täiskasvanule ja väikelapsele, piisavalt lihtne, aga põnev iseseisvaks lugemiseks algajale lugejale.

Kirsti Läänesaar

Lille Roomets “Minu elulugu. Jens Kuusk, 8-aastane”

Tegu ühe lõbusa looga kolme poisi igapäevastest toimetustest. Jens, Pets ja Volts otsustavad vastu astuda elule püsti päi, selleks aga peavad nad läbima erinevaid missioone. Näiteks peavad nad lahendama Petsi vanema õe saladuse, endale ise toidu jaoks raha teenimist või peavad leidma vastuse küsimusele: kas Mäksil on võlurahakott, sest tal on alati head ja paremat? Samas ei saa nad aru kuidas täiskasvanud neid ei mõista ja miks vanemad inimesed ei ole viisakad.

Nad vist varitsesid lapsi kuskil põõsastes ja nurgatagustes, et näha, kas keegi istub või ei istu pingile. Ja kui siis keegi istuda julges, kargas mõni vanainimene peidust välja ja tänitas, et meil, lastel, olla noored jalad ja jõuame seista küll. Nemad, vanainimesed, peavad istuda saama. No ma ei tea, meile lasteaias küll õpetati, et ilusasti kordamööda tuleb asju kasutada.

Kahjuks lõppevad nende väga head kavatsused alati pahandusega. Ja, et maailmas valitseks tasakaal siis kui kaks on pahandada saanud on nende missiooniks kolmandale pahanduse tekitamine.

Piia Tuule

Tiiu Kitsik “Herkülo büroo”

Raamatu peategelasteks on peagi kooli minevad naabrid Sofi ja Paul, kes elavad mõnusat elu ühes väikeses asulas. Vaimukalt räägitakse laste igapäevastest tegemistest ja väikestest seiklustest.
Kui ühel hommikul on Sofi kass Tuustik kadunud, hakkavad lapsed koos asja uurima ning asutavad oma detektiivibüroo nimega Herkülo Büroo. Täiskasvanutele seostub selle nimega esmajoones kindlasti üks maailmakuulus detektiiv, kuid siin raamatus annab büroo nimele tõuke herkulopuder, mida Sofi ema lastele hommikuti keedab.
Lastele mõeldud detektiivilood on praegu väga populaarne žanr, aga vaatamata pealkirjale on siin tegu pisut teistsuguse looga. Sofi ja Paul ei maadle sugugi vaid ühe keeruka looga vaid otsivad detektiivi kombel lahendusi paljudele elutähtsatele küsimustele, nagu näiteks, kuidas pääseb tuppa hambahaldjas, mis saladust varjab Pauli isa või miks on Sofi kodus järsku üllatavalt palju komme.
Tegu on lustaka ja hoogsa raamatuga, mis pakub muhedaid nalju nii suurtele kui väikestele. Kiitmata ei saa jätta ka autori enda loodud värvikirevaid ja rõõmsaid illustratsioone.
Väikese lisaboonusena lõpeb raamat Sofi ema imemaitsva Herkülo Büroo pudru retseptiga.

Anu Amor-Narits

Helen Käit “Janne ja Joosep. Kadunud lapsed”

Võluilmad on saanud täienduse. Janne ja Joosep  seiklevad jälle, sest Võluraamat  on ellu ärganud. Viimasest suuremast seiklusest on möödas kaks aastat.  Raamat on lebanud riiulil ja õde-venda elanud oma igapäevast elu. Kui aga kätte jõuab Janne kolmeteistkümnes sünnipäev, saavad alguse kummalised sündmused. Nimelt näeb tüdruk unes võõrast väikest last, kes oleks justkui hädas. Vennaga koos Võluraamatut sirvides leiavad nad tollesama  tüdruku pildi. Siit algabki nende uus seiklus, mis viib neid seekord  maailma nimega Hardron, kus elavad väga erinevad rahvad – ovungid, krelangid, Magnamilderi hiiglased ja muidugi  hirmuäratavad  leegitsevate silmadega pahalased. Viimased  on asunud  hadronlasi röövima, kadunud on nii täiskasvanuid kui lapsi, sealhulgas selle väikese tüdruku õde. Janne ja Joosep peavad Hadroni asukaid aitama, et  röövitud jälle vabaks saaksid. Neil on küll abilisi kohalike hulgast kuid kogu ettevõtmist ähvardab läbikukkumine, sest röövijad osutuvad kavalamateks. Lastel tuleb appi võtta võlumine, et vangide vabastamine hästi lõpeks. Janne on nutikas tüdruk ja mõtleb välja teravmeelse lahenduse ning suur lahing heade ja halbade  vahel saab üsna ootamatu alguse ja väga toreda lõpu. Niimoodi rõõmsalt lõpebki Janne ja Joosepi  Suur Seiklus ning Jannel ei jää muud üle kui raamatu lõpus nentida, et “….küll mul on ikka tore vend”. Ka meie lugejatena võime rahul olla, sest kurjus sai seekord võidetud.
Lugege ja tundke põnevust ning loo lõpus kergendust!

Ädu Neemre

Dorothea Flechsig “Sandor. Nutikas nahkhiir”

Jendrikut ja tema väikevenda Tomi kasvatab ema üksi. Nad pole väga jõukad ja Jendrikul on koolis raskusi. Ta istub viimases pingis ja ei suhtle eriti kellegagi. Jendriku pingi kohal vanas rulookastis elab aga Sandor, nutikas nahkhiir, kes oskab rääkida ja on koolitundides nii mõndagi kõrva taha pannud. Kui need kaks tuttavaks saavad, hakkab alles asju juhtuma! Poiss ja nahkhiir teevad koos koolitööd, satuvad põnevatesse seiklustesse ja mis kõige tähtsam – leiavad viimaks ka teisi toredaid sõpru, Jendrik klassikaaslaste, Sandor nahkhiirte hulgast.

„Täna juhtus nii palju!” naeratab Jendrik. „Mul on väga hea meel, et sa minu sõber oled!” „Minul on ka hea meel, et sina minu sõber oled!” sosistab Sandor. „Ma olen muidu nimelt üsna üksildane…” „Tõesti,” imestab Jendrik. „Ja kus su pere on?”
Seepeale tõmbleb Sandori lontkõrv, ta paneb hambad naljakalt alahuulele ja teeb veidraid lõustu.

Armas nahkhiirepoiss Sandor oma lontis vasaku kõrva, pisikeste nööpsilmade ja vahva olekuga võidab kindlasti iga lugeja südame. Raamatu lõpust leiab nende omamoodi loomade kohta ka huvitavaid tõsielulisi fakte ning nahkhiire-eksperdi Lauri Lutsari järelsõna spetsiaalselt Eesti lugeja jaoks.
Lühikeste peatükkide ja värviliste piltidega raamat on sobilik lugemine algklassilastele, kes hindavad põnevat lugu, aga ei ole veel valmis mahukamat teost kätte võtma.

Kirsti Läänesaar

Kristi Piiper “Metsajärve pärandus”

9-aastane Maara elas koos 12-aastase venna Sveni ja vanematega üheksakorruselises kortermajas. Ühel päeval teatas isa, et tema vanaonu Eugen on surnud ning oma maamaja nende perele pärandanud.

Kuid lisaks sellele, et lapsed polnud kunagi kuulnud isa eraklikust vanaonust Eugenist, selgus, et Eugenil oli ka kaksikõde Laama, kes jätkuvalt Metsajärve talu naabermajas elas.

Vanatädi Laama tuli Maara perele külla ja lubas neid aidata kui nad maale kolivad, kuid pealtnäha sõbralik vanatädi tundus Maarale kuidagi kahtlustäratav.

Kuid kogu pere oli nii elevil mõttest, et nad saavad maale kolida, et keegi teine peale Maara midagi imelikku vanatädi käitumises ei märganud.

Kevadel algas Metsajärve talus suur remont ning suve algul kolitigi maale. Remonditud maja oli ilus ja elu maal tore, kuid Maara hakkas nägema metsas ja järve ümbruses hirmutavaid asju ning vanatädi Laama hakkas tunduma aina salalikum…

Mida põnevat ja hirmsat juhtus Maara, Sveni ja ta sõpradega ning mis saladus oli vanatädi Maaral, jääb juba lugeja avastada.

Anu Amor-Narits

Kristina Ohlsson “Hester Hilli mõistatus”

Frank naeris samuti. Aga oli selgelt näha, et kõik olid närvilised. Sammud trepil polnud neil meelest läinud. Megil samuti mitte.
“Minge,” sosistas ta ja tundis, kuidas kõht krampi tõmbus.
“Kuhu?” küsis Frank vaikselt ja muutus tõsiseks.
“Te ei saanud aru,” seletas Meg. “Esimene täht oli M. Siis I. Seejärel N, G, ja E. MINGE.”
Laua ümber tekkis hiirvaikus. Megi käsi värises, kui ta kuuli järjepanu renni heitis. Ikka ja jälle. Täht tähe järel.
                                K
                                E
                                L
                               D
                               R
                               I
                               S
                              S
                              E
Ja siis ei tulnud rohkem midagi. Ükskõik kui palju Meg ka ei proovinud. Kuul tegi mõne tiiru ja seisatus. Aga mitte tähtede juures, vaid rennis.
Megi süda puperdas. Mäng oli neile saatnud sõnumi.
“Minge keldrisse.”

“Hester Hilli mõistatuses” on olemas kõik, mida ühelt põnevikult tahta võib: hämara pööningu ja salajaste keldrikäikudega vana häärber, kummituslik tütarlaps mahajäetud jaamahoones, teispoolsuse sõnumeid edastav kuulimäng, kummalised nihked ajas ja ruumis ning Suurt Õnnetust ette kuulutav vana legend…
Kui abielukriisiga maadlevad vanemad Megi ja Franki suvevaheajaks maale saadavad, pole lastel aimugi, millist saladust varjab onu Elioti vana maamaja ning milline keeruline mõistatus neil koos uue sõbra Lilyga lahendada tuleb. Sõpradel tuleb anda endast kõik, et muuta ajaloo käiku ja päästa hävingust terve Svarthedi küla.
Tuntud Rootsi krimikirjaniku Kristina Ohlssoni haarav noortepõnevik pakub lugejale küllaga seiklusi, salapära ja närvikõdi.

Kirsti Läänesaar

Lars Mæhle “Saurusepere. Ujumisvõistlus”

Teate ju küll neid tüütuid vanemaid õdesid-vendi, kes armastavad väiksemaid kiusata ja ohtlikesse seiklustesse kaasa tõmmata? Sauruseperes on asjad täpselt samamoodi.
6-aastane Rasmus Rex tahaks rahulikult rannas lesida, aga kui vanem vend Robin tema kehva ujumisoskuse üle naerab ning Rasmusele ja tema sõbrale Tom Troodonile ujumisvõistluse väljakutse esitab, pole väikesel saurusepoisil pääsu – kes siis tahaks teistest kehvem olla. Ehkki rannast saarele on päris pikk maa ja kuuldavasti peidab end vee all pirakas järvekoletis… Võistlus kujuneb pingeliseks ja kohati päris ehmatavaid üllatusi pakkuvaks, viimaks saab aga mõnusa kõhutäie naerda, kui kiuslikule Robinile antakse meeldejääv õppetund.
Raamatu lõpus tutvustatakse raamatus tegutsenud dinosauruseid sellisena, nagu nad olid päriselus.
Rikkalikult illustreeritud saurusepere-sarja uus osa sobib ettelugemiseks väiksematele põnnidele ja iseseisvaks uurimiseks pisut vilunumale lugejale.

Kirsti Läänesaar

Sildipilv