“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘seiklus’

Lars Mæhle “Saurusepere. Ujumisvõistlus”

Teate ju küll neid tüütuid vanemaid õdesid-vendi, kes armastavad väiksemaid kiusata ja ohtlikesse seiklustesse kaasa tõmmata? Sauruseperes on asjad täpselt samamoodi.
6-aastane Rasmus Rex tahaks rahulikult rannas lesida, aga kui vanem vend Robin tema kehva ujumisoskuse üle naerab ning Rasmusele ja tema sõbrale Tom Troodonile ujumisvõistluse väljakutse esitab, pole väikesel saurusepoisil pääsu – kes siis tahaks teistest kehvem olla. Ehkki rannast saarele on päris pikk maa ja kuuldavasti peidab end vee all pirakas järvekoletis… Võistlus kujuneb pingeliseks ja kohati päris ehmatavaid üllatusi pakkuvaks, viimaks saab aga mõnusa kõhutäie naerda, kui kiuslikule Robinile antakse meeldejääv õppetund.
Raamatu lõpus tutvustatakse raamatus tegutsenud dinosauruseid sellisena, nagu nad olid päriselus.
Rikkalikult illustreeritud saurusepere-sarja uus osa sobib ettelugemiseks väiksematele põnnidele ja iseseisvaks uurimiseks pisut vilunumale lugejale.

Kirsti Läänesaar

Aleksei Turovski “Kassipoeg Võilill”

Mia ees oli beežikas-roheline kassipoeg, väikeste erkroheliste võilillelehtedega saba ja kõrvade asemel. Niipea kui päikesevalgus langes “asjakese” peale, hakkas ta muutuma ja varsti sai temast üpris lopsakas võilillepuhm kollase kassipojanäoga ja hõbedaste vuntsidega, kes nurrus õnnelikult …

Nii kohtub kassiema Mia oma seitsmenda pojukese Võilillega. Võilill on ütlemata terane ja hakkamist täis kiisu. Tänu Võilillele ja tema sõpradele vabastatakse maailm ülimalt õelast tegelasest Kirrudi Ladrakust. Kirrudi Ladraku tahtis nõiduda kõik maailma loomad inimesteks, et need siis ehitaksid talle õnneliku lapsepõlvemaa, millest pahalane omal ajal ilma jäi.
Aleksei Turovski on selles raamatus loonud kassiema ja oma poegade mõnusa maailma, kust sina väike lugeja saad teada, kuidas kass Mia oma perele kodu valib, lapsed ilmale toob ja neid õpetab ning seda kõike autorile omase faktilise täpsusega.

Tiina Lutter

William Wenton “Kaoseparalüsaator”

William Wenton on sukeldumas järjekordsesse peadpööritavasse seiklusse. Libateate Keskuses hakkavad toimuma kummalised muutused. Vanad vahibotid vahetatakse välja uute psübottide vastu, keskus saab uue turvaülema, kes ei ärata Williamis esialgu mingit usaldust. Keskuse ülem Blenda Zeynomore laseb vahistada Williami vanaisa ja Benjamini. Pisut hiljem võetakse kinni ka William, kellelt nõutakse Koodipüramiidi üleandmist Blendale. Kõige hirmuäratavam on aga see, et Abraham Talley on tagasi ja jahib samuti Koodipüramiidi. Algab jaht ja põgenemine. Mitu korda on William ja Iscia allaandmise ääre peal. Kuid nagu korralikus põnevikus enamasti, tuleb pääsemine viimasel silmapilgul. Meie loos saab selliseks päästeingliks ei tea kust väljailmunud vanaisa hologramm nimega Albert, kes oskab Williami viimasel minutil pahade käest ära päästa. Nõnda saab William hingamisruumi, et talle pandud ülesanded täita. Nimelt tuleb tal Koodipüramiid toimetada Kaoseparalüsaatorisse, mis oletatavasti asub Londoni Toweri Soolatorni aluses sügavas keldris. On üsna imeasi, et William ja Iscia sinna tee leiavad ja väga hirmutav, mille nad sealt eest leiavad. Williamil tuleb teha kiiresti eriti raske valik- keegi tuleb ohvriks tuua!!
Loe ja hoia Williamile kogu aeg pöialt, tal on seda väga vaja!

Tegemist on norra kirjaniku Bobbie Peersi William Wentoni sarja viimase tõlkega. Eesti keeles on olemas eelmised raamatud ilmumise järjekorras: 1. Lüriidiumivaras. 2. Krüptoportaal. 3. Orbulaatoriagent. 4. Maailmalõpugeneraator.

Ädu Neemre

Kairi Look “Piia Präänik ja bandiidid”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2020

“Piia Präänik ja bandiidid” (Tänapäev) on autori teine raamat, mille tegelaseks on Piia Präänik. Seekordsed sündmused Papli tänaval algavad uudisega, et Piiast saab korraga suur õde tervelt kolmele vennale. Põnevust ei tekita mitte ainult kolmikute majja tulemine, ka Piia naabrid lisavad mõistatusi, mida tüdruk oma uue sõbra Villemiga lahendama asub. Toredate piltidega vaimukas ja lõbus raamat nii iselugejale kui ettelugejale.

žürii esinaine Eva Roos

 

Jätkuvad meile juba tuttava Piia Prääniku, tema perekonna ja naabrite tegemised.

Ingrid Loddes “Nõiutud kompass”

Õde ja vend, üheteistkümneaastane Sandra ja kaks aastat vanem Jasper satuvad igavusest ja põnevusest oma surnud vanaonu majja. Seal kohtuvad nad metshaldja Sumega, kes palub lapsi appi kadunud ja äranõiutud armastatut Arbot otsima. Nimelt on Sume aastaid tagasi vastanud eitavalt vanaonu Imoti abieluettepanekule. Vihane Imot on Arbo ära nõidunud ja Sume on juba paarkümmend aastat oodanud kedagi, kes nõiduse lõpetaks. Lapsed on nõus Sumet aitama ja algab retk fantaasiamaailmas. Otsijaid aitavad mitmed võluesemed – maagiline kell, kummaline kompass, natuke kuusevaiku ja kahandavad kommid. Oma teel kohtuvad rändurid koletisega, satuvad rohelisse Muruveesiasse, kus elavad taiminimesed, võtavad osa ülestõusust hullunud valitseja vastu, aitavad headel saada võitu pahade üle. Lõpuks jõuavad nad lindinimeste juurde, siit leiavad nad ka kadunud Arbo, kellest on paraku saanud kohaliku kuninga vang, kes peab vastu tahtmist abielluma kuningatütrega. Seiklusi tuleb ette veelgi kuid Sandra ja Jasper on nutikad ja hakkajad ning loo lõpp on väga õnnelik.

Tegemist on ilusa looga, mida kannab loodusearmastus. Sandra ja Jasperi taolisi rõõmsameelseid ja sõnakaid sõpru võiks olla meil kõigil.

Autor on öelnud, et ta peab ennast hoiatavaks näiteks, mis võib juhtuda, kui pidevalt fantaasiaraamatuid lugeda – võib tekkida soov neid ise kirjutada. Ingrid Loddes on sellele soovile järele andnud juba teist korda. 2016.aastal ilmus “Romiia seiklused mirride maailmas”, mis sai kirjanduskonkursil “Bestseller 2015” kolmanda koha lastekirjanduse žanris. Nüüd on lugejate lauale jõudnud teine raamat “Nõiutud kompass”.

Lugege ja laske oma kujutlusvõimel rännata!

Ädu Neemre

Amanda Li “Seiklused Muumiorus” Tove Janssoni raamatu ainetel

Muumiorg on kõige imelisem org terves maailmas – vaikne ja rahulik koht, mille keskel on Muumimaja. Muumid ise on aga väga sõbralikud, viisakad ja külalislahked iga kell ja aastaajal. Sellepärast on neil palju sõpru ja nad kõik satuvad tihti põnevatesse seiklustesse.
Nii kolib Muumimajja elama Väike My, kes on väga tilluke aga iseloom on suur. Kevad toob endaga kaasa Nuuskmõmmiku ja kohtumise salapärase Urriga. Ja kunagi ei või teada, mis juhtub järgmiseks, kas kohtutakse lohega või hakkavad aias kasvama hatifnatid. Ja kuidas see kõik ning palju muud ühte raamatusse ära mahub, pead ise välja uurima 🙂
Vaatamata sellele, et Muumioru tegelased on väga ammu kirja pandud siis kõiki tegelasi võid iga päev kohata. Nad näevad lihtsalt välja nagu pinginaaber, kõrval tänavas elavad onu ja tädi või isegi Sinu enda lähedased.
Muumioru tegelased on väga vanad. 1948.a. pani paberile soome-rootsi kirjanik Tone Jansson. Eesti keeles ilmusid Muumioru lood esimest korda 1975.a.

Piia Tuule

Tania Del Rio “August XIII ja Kõikenägev Silm”

Mul on tunne, et see raamat on teenimatult tähelepanuta jäänud.

On hotell, mis on paremaid päevi näinud, kaheteistaastane orvuks jäänud August XIII, kellest kunagi täisealiseks saades peaks saama hotelli täieõiguslik omanik, aga kes praegu on ühekorraga koristaja, jooksupoisi, remondimehe, teenijatüdruku ja nii edasi ametites, seltsiks saamatu onu Rupert ja tolle verivärske abikaasa Annaconda, koduõpetaja härra Friggs ning kokk Bunion. Ja siis ühel päeval hakkab juhtuma. Nõidu ja kaheksajalgu ja hordide kaupa ebaviisakaid külalisi ja mõned ootamatud sõbrad, kõik otsivad mingit Kõikenägevat Silma. Spoiler: raamatu lõpus see ka leitakse.

Jutuvedu on paraja hooga ning meeleolult kummaline segu 19. saj. sentimentaalsest orvuloost, ümbermängitud muinasjuttudest, klassikalisest krimist ja ajaloolisest seiklusloost, on noppeid traditsioonilistest õudus-, tondi-, gootikirjandusest ning lõppu viskab veel aurupunki ka. Kogu juttu seob päris hästi kokku Will Staehle kujundus ja illustratsioonid. Ma ei ole kindel, et need pildid lastele just meeldivad, aga omajagu huvitavad ja iseloomuga on need kindlasti.

Originaalis on raamatu pealkiri “Warren the 13th and the All-Seeing-Eye” ja kiidan tõlkija (Evelin Banhard) leidlikkust, üldiselt kogu raamatu puhul, aga iseäranis julguse eest Warren Augustiga asendada.

Mitte just maailma parim lasteraamat, aga omamoodi ja parasjagu põnev peaks see lugemine olema küll.

Tiina Sulg

Sildipilv