“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘seiklus’

Heidi Raba “Rebasemäe kamp teeb ajalugu”

Kuidas teha ajalugu? See on väga lihtne. Tuleb teha midagi mida igapäev ei tee. Näiteks saata kosmosesse Tähelaev või tõestada legendi mille järgi Rebasemägi oma nime sai. Kõike seda ja palju muutki on aga kambas teha palju parem kui üksinda. Niisiis saigi loodud Rebasemäe kindlate reeglitega:
– mitte ühtegi tüdrukut ei võeta kampa;
– üksteise eest ei ole saladusi;
– sõpra ei jäeta hädas üksi.

Esimene reegel aga muutus kiirelt kehtetuks.

Elli muigas kavalalt. “Ise teate. Aga ärge pärast mind süüdistage.” Tema meelest polnud sugugi aus, et teda poiste salajaste tegemiste juurde ei lubata. Oli see siis Elli süü, et ta plikana sündis ja piisavalt vana ei olnud.

Kirjanduskonkursi BestSeller 2017 auhinnatud töö.

Piia Tuule

Advertisements

Jana Maasik “Hopspelleri amulett”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna laureaat 2019.

Jana Maasik “Hopspelleri amulett” on hoogne seikluslugu mõisnikutütre, vabrikandipoja ja aednikupoisi juhtumustest, mille muudab eriliseks 20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine. Jana Maasik suudab nauditavaks lugemiselamuseks kokku siduda üsna ootamatu ajastu, erineva sotsiaalse staatusega peategelased, värvikad kurikaelad ning reaalsuse ja maagia õhkõrnad suhted. See on raamat, mis viib lugeja hetkeks maailma, kus elu ilma nutitelefonide, pinkoodide ja lugematute salasõnadeta on täitsa mõeldav ja huvitav.

Reeli Reinaus

Margit Sarapik “Tudu”

Kas Sul on kodus armas lemmikloom või plaanid endale võtta?

Kui selleks lemmikuks osutub merisiga, tasub lugeda väikese Tudu püüdlustest leida sõpra ja avastada maailma väljaspool koduseinu. Raamat ei too küll konkreetseid õpetusi lemmiku pidamisel, kuid annab aimu merisea iseloomust ja eelistustest.

„Süüa Tudu muidugi armastas. Elli tõstis talle igal hommikul salve suure peotäie heina, mida oli nii mõnus ajaviiteks krõmpsutada. Kui aga tüdruku käsi puutus vastu krabisevat krõbinakotti, pistis väike merisiga suurest õnnest ruigama. Neid mõnusaid kuivatatuid porganditükikesi ja kõrvitsaseemneid armastas ta hullupööra.

Niisamuti ootas ta alati, et tüdruk tooks talle pärast kooli aiast peotäie värsket rohtu või võtaks külmkapist salatilehekesi ning lõikaks mahlaseid kurgiviile. Kuuldes trepil tõttavaid samme, ei suutnud Tudu end kunagi tagasi hoida ja pistis alati suurest ootusärevusest väljuhäälselt piiksuma”.

Mis saab aga siis, kui peremees tüdineb oma lemmikust, tulevad uued huvid või kolib üldse teise riiki? Kas loomakese võib jätta nagu tarbetu prügi maha? Kas loomale piisab ainult sellest, kui talle antakse regulaarselt süüa, kuid jäetakse ilma tähelepanust ja seltskonnast?

Kõigest sellest kõneleb käesolev lemmikuraamat, kus lühidalt, suurte kirjatähtedega ja arusaadavalt on kirjeldatud merisea käitumist, sõpruseotsinguid ja seiklusi. Raamat sobib nii eelkooliealisele loomasõbrale unejutuks kui ka algklassiõpilasele esimeseks tutvumiseks lemmikloomadega raamatumaailma kaudu.

Klaari Tamm

Peep Ehasalu “Hambad ja haldjad”

Ühel päeval kohtuvad prügimäel kuus jäävhammast – silmahammas Heldur, eespurihammas Bill, kuldhammas Kirill, tarkushammas Valdis ja lõikehambad Kukka ja Jukka. Nende teekonnad prügimäele on olnud küll erinevad, kuid kõik nad soovivad sealt ära saada hambahaldajamaale. Üheskoos võetakse ette seiklus lapse padja alla, et koos piimahammastega jõuda soovitud sihtkohta.

Läbi suurte raskuste nad padja alla ka jõuavad ning kohtuvad piimahambaga.

Laps tõstis hambad ettevaatlikult voodisse enda piimahamba kõrvale ja asetas neile padja peale. Nüüd võisid kõik jääda ootama ööd ja hambahaldjat.

„Kuidas sina ennast tunned?” uuris Heldur piimahambalt, kui padi oli nad võõra pilgu eest varjanud.

„Ääuu, jujumüü, zzhuu,” vastas piimahammas. Oli selge, et see juurteta tegelane polnud vanadele hammastele võrdväärne vestluspartner.

Kas jäävhambad kohtuvad hambahaldjaga ning saavad hambahaldjamaale? Sellele saab vastuse juba raamatust, mis köidab eriti lapsi, kellel hammastevahetus käsil. Ühtlasi on see meeldetuletuseks, et oma hammaste eest tuleb hoolt kanda, eriti kui juba jäävhambad suus, sest muidu nime poolest suhu jääma pidavad hambad lõpetavad oma tee hoopis prügimäel.

Klaari Tamm

Piret Jaaks “Kadunud soki saladus”

Loo peategelane sokk Volli avastab ühel päeval, et tema kaaslane Soki-Viire on pärast pesumasinast tulekut kaduma läinud. Soki-Volli asub teda otsima ja kohtab oma rännakul rott Ralfi, kellest saab tema sõber ja seltsiline Soki-Viire otsinguil.

Ühiselt võtavad värsked sõbrad ette pöörase seikluse läbi maja, alates pimedast keldrist ja lõpetades toas kapi otsas. Teel kohtuvad nad põnevaid tegelasi nagu rääkivat moosipurki, Pariisist pärit põlvikut Pompiduud, keldrikaknd Vollit ja mitmed teisi värvikaid kujusid.
Lõpuks selgub, et saladuse võib lahendada tädi Pumpernikkel, aga kas ja kus ja kuidas Soki-Viire leitakse, tuleb juba raamatust lugeda.

Põnevale loole annavad lisaväärtuse Marion Unduski vahvad pildid.

Anu Amor-Narits

Hugo Vaher “Vääna jäljekütid. Salapärase soki juhtum.”

Nagu eelmistelgi suvedel, lähevad sugulased Martin ja Markus oma peredega suvevaheajaks suvilasse. Vaheaeg kulgeb oma tavapärast rada kuni ühel päeval peale tormi avastavad poisid mere äärest salapärase kummipaadi ja suure hulga… midagi väga väärstuslikku.
Lisaks tunduvad naabrite suvilasse kolinud kolm sportlikku meest enam kui kahtlased ning poisid otsutavad uurida, mis seos on rannast leitul ja nendel hirmuäratvatel uutel naabritel.
Algul lihtsalt põnevana tundunud seiklus muutub lausa hirmuäratavaks.

See on lugu kahest asjalikust sõbrast ja ühest koerast, kes oma uudishimu ja nutikust osavalt kasutades ütlemata julge teoga hakkama saavad.

Hugo Vaherilt on ka varem ilmunud poistele suunatud põnevaid lugusid. Käesoleva raamatu käsikiri pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke 2016. aasta lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat“ kolmanda koha.

Anu Amor-Narits

Heidi Raba “Härra Hopsti”

harrahopstiJoonas on täiesti tavaline 8-aastane poiss, kelle elus hakkab juhtuma täiesti ebatavalisi asju. See algab päeval, mil kõik läheb valesti. Et vigu parandada, tuleb kõvasti pingutada ja isegi mõistatusi lahendada. Aga hea, kui abiks on sõber ja muidugi härra Hopsti!

Meil kõigil on elus päevi kui tundub kohe hommikust peale, et ükski asi lähe nii nagu tarvis. Ühel sellisel õhtul kui kõik oli läinud kolinal allamäge, joonistas Joonas paberile ühe jubeda kolli ja soovis, et perekond ta ometi rahule jätaks. Äkki oli majas vaikus ja perekond kadunud ning Joonase tuppa ilmus lustakas mehike – härra Hopsti, Kogu Universumi Laste Legendaarsete Abimeeste Seltsist.

Selgus, et Joonase perekond on röövitud ja mis kõige hullem, selle koletu teo pani korda Joonase enda joonistatud Jubekoll. Oma pere tagasi saamiseks tuli Joonasel minna koos härra Hopstiga mõista-mõista-maale, õnneks võis ta sinna kaasa võtta ka oma parima sõbra Lenna Mustika.
Perekonna päästmiseks tuli seltskonnal mõista-mõista-maa nimele vastavalt lahendada mitmeid mõistatusi ja läbida pingelisi seiklusi.

Millised olid mõistatused ja seiklused, kas Joonas suudab päästa oma perekonna ja kui jube ikkagi on üks Jubekoll, peate juba ise raamatust lugema, sest muidu jääb vähemalt pool põnevust puudu.

Anu Amor-Narits

Sildipilv