Timo Parvela “Varjud. Kõlin”

Mida oleksid sina nõus tegema, et päästa oma parima sõbra elu? Varjust loobumine ei tundu kuigi suure ohvrina – vähemalt Pete arvab nii, kui otsustab oma raskelt haige sõbra Sara päästmiseks vahetuskaupa teha. Aga loomulikult ei ole asi niisama lihtne ja varjust loobudes annab Pete ära veel midagi väga olulist.

Ta vahetas oma varju Sara paranemise vastu. Sellest omakorda järeldub, et mingis mõttes oleks ta nagu kangelane, aga miks ta end siis üldse kangelasena ei tunne? Miks on ta hakanud pigem inimesi ja päevasel ajal liikumist vältima? Miks kardab ta kogu aeg, et ta paljastatakse, kuigi ta ei ole midagi valesti teinud?

Samal ajal toimub kaugel põhjas Jõuluvana valdustes midagi sünget ja kahtlast. Asjasse on segatud varjupaikajad, maa-alused ja mitut sorti päkapikud, kes pole sugugi sellised kenad punaste tutimütsidega mehikesed, nagu me harjunud oleme. Kõige salakavalam ja ebameeldivam neist on pisikeste tigedate silmade ja haisva hingeõhuga Elpiö, kes kaupleb Pete käest välja tema varju. Ja nii on Pete vastu oma tahtmist sattunud suurde ja ohtlikku seiklusse, mille käigus võib juhtuda mida iganes …

Timo Parvela ülimalt põneva fantaasialoo lahutamatuks osaks on Pasi Pitkäneni suurepärased illustratsioonid. Tegemist on triloogia esimese osaga.

Kirsti Läänesaar

Tiina Laanem “Katariina kaaperdab kooli”

Katariina on neljanda klassi tüdruk, kes tahaks olla samasugune nagu teised ja unistab üle kõige hea sõbra leidmisest. Ükskõik kui palju Katariina ka pingutab, et viisakalt käituda, juhtub temaga ikka igasuguseid ebasobivaid asju. Ta ei suuda kuidagi tunnis paigal püsida ja suu avaneb tüdrukul nagu iseenesest ka siis, kui tuleb tingimata vait olla.

Kuna suures koolis toime tulemine on Katariina jaoks raske, otsustavad vanemad saata tütre elama vanaema ja vanaisa juurde maale, kus tüdruk hakkab käima kohalikus väikses koolis. Nagu arvata võib, ei lähe ka seal kõik päris ladusalt.

Katariina avastab, et vanas mõisas asuva kooli keldrikorrusel toimuvad müstilised asjad ning asi võtab tormilise pöörde, kui Katariina ja ta klassivend Oskar näevad keldriseinal sõnumit: PÄÄSTA HIIRED!

Hoogne lugu täis koolielu, seiklusi ja sõprust. Kuigi Katariina ei saa kunagi olema päris selline nagu teised, leiab ka tema lõpuks rohkem mõistmist ja mis kõige tähtsam – päris oma sõbra.

Anu Amor-Narits

Sanne Rooseboom “Lahenduste ministeerium”

Niina on uudishimulik ja energiline 11-aastane tüdruk, kellel on pidevalt “pea tuult täis”, nagu ütleb Niina ema. Ühel päeval toob tema postiljonist isa koju kirja, mis on adresseeritud lahenduste ministeeriumile. Kirja ei saa kohale viia, sest sellist ministeeriumi ei ole olemas. Niinale ei anna asi rahu ja ta teeb midagi sellist, mida tegelikult teha ei tohiks: avab ümbriku ja loeb kirja läbi.

Kiri on 9-aastaselt Ruubenilt, kes otsib abi, kuna teda kiusatakse koolis. Niina ei saa seda niisama jätta ja koos oma parima sõbranna Alfaga mõtlevad nad välja plaani Ruubeni aitamiseks. Sealt saab alguse seiklus, mis osutub suuremaks, kui lapsed iial oodanud oleks. Sest võib-olla on salapärane lahenduste ministeerium tegelikult ikkagi olemas… Ja samuti need, kes tahavad headuse levikut iga hinna eest takistada.

Niina läks näost veel punasemaks. “Lapsed ei tule võib-olla arvesse ja ega ma väidagi, et me hakkama saaksime, aga…” Tegelikult oli see mõte tal pööningul peast läbi käinud küll. Siis, kui ta rahvusvahelise seltsi reegleid nägi. Meie saaksime sellega hakkama, mõtles ta. Tema, Alfa ja Ruuben. Aitaksime salaja inimesi ega räägiks sellest kellelegi.

See on tõeliselt põnev lugu headuse ja sõpruse jõust. Kui oled nutikas ja julge, siis leidub igale probleemile lahendus, ja teisi aidates võib ka su enda elu täielikult muutuda.

Kirsti Läänesaar

Urmas Nemvalts “Laura, Martin ja metsavana maailm”

Kaksikud Laura ja Martin saavad kooli minnes endale päris oma telefonid. Muidugi on nutimaailm nii põnev ja kaasahaarav, et lapsed ei tahaks uusi mänguasju enam üldse käest panna. Maale vanaema ja vanaisa juurde minnes avastavad nad, et seal on korralik levi ainult metsaservas suure kivi otsas. Just sinna kaksikud oma telefonidega ronivadki, aga mängimisest ei tule sedapuhku midagi välja. Nimelt ilmub laste juurde rohelise habeme ja puujalaga veider tegelane, kes tutvustab end metsavanana ja kutsub neid oma maailma seiklema.

_{“Laura, Martin ja metsavana maailm”, lk 27. Joonistanud Urmas Nemvalts}

Selles raamatus, mille just avasid, on pilte kohe hästi palju. Pildid on väikesed ja üksteise järel reas ning pildid ise jutustavad loo. Teksti on ka – just parasjagu! –, ning see on piltide peal ja tavaliselt jutumullide sees. Kas sa teadsid, et sellist raamatut nimetatakse koomiksiks? Või ongi koomiksid juba sinu suured lemmikud?

Tuntud karikaturisti Urmas Nemvaltsi vahva värviline koomiks „Laura, Martin ja metsavana maailm” on tore lugemine kõigile seiklushimulistele looduse- ja fantaasiasõpradele.

Kirsti Läänesaar

Jemma Hatt “Seiklejad ja aarete tempel”

Lara, Rufus, Tom ja Barney on tagasi! Eelmisest “Seiklejate” sarjast tuntud tegelased seiklevad uues Jemma Hatti raamatus “Seiklejad ja aarete tempel”, kus raamatu peakangelastel tuleb üles leida Egiptuses asuv ajaloo suurim varandus.

Tom läheb oktoobrikuu koolivaheaega veetma Londonisse parimate sõprade Lara, Rufuse ja nende koera Barney juurde. Juba ainuüksi Londonisse minek on Tomi jaoks omaette väike seiklus, kuid ta ei tea, et teda on ees ootamas üks veelgi suurem ettevõtmine. Lara, Rufus ja Tom saavad tuttavaks Lara sugulase Loganiga ning neile tundub, et tuleb üks tüütu ja igav vaheaeg, kuid seda seni, kuni Lara oma onu Logani asjade seast salapärase kirja leiab…

“Keegi on meie tubades käinud?” imestas Logan koos Deega uksel seistes.
“See ei meeldi mulle,” ütles Dee. “Lucase kiri ütles, et on üks kamp ohtlikke inimesi… mis siis, kui need on samad mehed, kes Egiptuse Muuseumi ja restorani juures nuhkisid?”
“Me peaksime täna paadiga lahkuma,” arvas Tom.
“Kui me jõe peal pidevalt edasi liigume, ei ole neil meie jälgi nii lihtne ajada.”

“Seiklejad ja aarete tempel” on tempokas ja põnev lugemine. Autorilt on varem ilmunud raamat “Seiklejad ja äraneetud loss” (2021), nii et kui sulle meeldis sarja esimene raamat, olen kindel, et meeldib ka see. Raamatud on loetavad ka eraldiseisvalt.

Kristin Tohvre

Colas Gutman “Kirbu-Krants”

Kirbu-Krants sündis prügikastis, ta meenutab viledaks kulunud uksematti ja nagu nimigi ütleb – on paksult kirpe täis. Kirbu-Krantsi parim sõber on Kilu-Kiisu, kass, kes ühe ammuse õnnetuse tõttu on lapik nagu kala. Üldiselt ei ole sõprade elul prügikastis väga viga, aga kui Kirbu-Krants saab teada, et kõigil koertel on peremehed, otsustab ta eneselegi ühe hankida. See ei lähe aga niisama lihtsalt, sest kes tahaks endale koera, kes on niisama rumal kui kole? Lisaks tegutsevad linnas kahtlased tüübid, kellel on hulkuvate loomadega omad hämarad plaanid…

„Mis sa ajad, kes see meid röövida tahab?”
„Meie!” vastavad kolm lõbusat pätti.
„Ja sinule, vana kärnas koer, on meil varuks eriline üllatus. Su lõhn pakub ühele kliendile huvi. Me vääname su välja nagu põrandalapi ja teeme sinust koeramahla!”
„Täpsemalt öeldes parfüümi ja paneme sellele nimeks Chien de Paris,” lisab üks pättidest.
„Kas kuuled, Kilu-Kiisu, ma saan kuulsaks!”

“Kirbu-Krants” on nunnude piltidega vahva raamat nooremale lugejale. On seiklusi, saab nalja ja muidugi täiesti võimatu oleks mitte kiinduda raamatu peategelasse, pisut tobusse, aga suure südamega koeranässi. Kuidas Kirbu-Krantsi elu edasi läheb ja milliseid põnevaid asju temaga veel juhtub, saab lugeda sarja järgmistest osadest.

Kirsti Läänesaar

Annie M.G. Schmidt “Kriimik”

Kriimik on vahva ja ettevõtlik tüdruk, kes pidevalt igasugustesse sekeldustesse satub ja sealjuures alati hirmus mustaks saab. Ega tal siis asjata selline nimi pole – tegemist on ühe „erakordselt kergesti määrduva” lapsega. Õigupoolest ei suuda ta puhtana püsida kauem kui pool tundi järjest. Koos sama kergesti määrduva koera Porikäpaga käivad nad juuksuris, pulmas ja sünnipäeval, keedavad haigele emale tomatisuppi ja põgenevad lukustatud toast. Iga kord õnnestub neil suurem segadus korraldada ja loomulikult ennast korralikult ära määrida! Õnneks on Kriimiku perel väga suur vann, kus räpased lapsed ja lemmikloomad jälle kenasti puhtaks küüritakse. Tore on seegi, et keegi ei pahanda Kriimikuga, ja viimaks õnnestub tal linnapea käest koguni orden saada.

Ja oligi käes: moosisai lebas puhtal laudlinal.
“Vaata, mis sa tegid!” kurjustas Kriimik.
Ta pühkis laudlina suure hoolega, aga nüüd sai ka kleit moosiseks.
Otsekohe oli kõik veelgi mustem. Ja ta ise ka ja Porikäpp ka.
“Mis muud kui tagasi vanni!” sõnas Kriimik.

Annie M.G. Schmidti lastelood on muhedad, fantaasiarikkad ja lihtsalt loetavad. Raamatule on võrratud pildid joonistanud tuntud illustraator Fiep Westendorp.

Kirsti Läänesaar

Ilmar Tomusk “Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine”

Sarja “Matemaatiline sõber” kolmandas raamatus on kätte jõudnud suvi. Markus ja tema tulnukast sõber Peeter võiksid rahus vaheaega nautida, kui perekonda ei tabaks ootmatu üllatus. Nimelt helistab Markuse emale koolidirektor, kes soovib tutvuda Peetrit kodukoolis õpetanud vanatädi Lainega.

Mingit vanatädi pole tegelikult olemas, aga direktorile ei saa seda ju öelda. Õnneks pole tulnukate jaoks miski võimatu ja nii asub perekond koos Peetri ja tema vanaisaga kibekiirelt tegutsema. Võrumaa metsa on vaja tekitada majake ja leida sinna sobiv memm vanatädi Lainet kehastama.

Järgnevad pöörased seiklused, saab omajagu nalja ja vahepeal põigatakse ka kosmosesse, et külastada Kuud ja mõnda planeeti.

Lennumasin oli omal kohal. Peetri ajukiip võttis selle juhtimise üle samamoodi, nagu seda oli teinud tema vanaisa.
„Kuidas sa seda oskad?” imestas Markus.
„Lendava taldriku juhtimises pole mitte midagi keerulist,” vastas Peeter. „Maa peal motorolleriga sõitmine on palju keerulisem.”
Poisid istusid toolidele ja olid peagi Peetri koduplaneedil.

Kirsti Läänesaar

Astrid Lindgren “Soolavarese lood. Väike loom Pellele”

Kes ei ole veel tuttav Tjorveni ja Pootsmaniga, siis need on just õiged lood alustamiseks. Need on jutud Soolavarese saarestiku elust ja olust Rootsis.

Tjorvenil on koer nimega Pootsman, aga Pellel ei ole ühtegi lemmiklooma. Ühel päeval annab onu Melker neile ühe krooni, et nad saaksid endale pulgajäätist osta, kui lähevad Janssoni talust piima tooma. Ju on see seikluste päev, sest kui nad kohale jõuavad, siis selgub, et Jansson peab kiirelt mõned lehmad naabersaarele viima.

Paadis oli kitsas. Pellel oli üks lehm peaaegu näos, aga see oli ainult tore. Ta patsutas looma niisket koonu ja lehm lakkus oma kareda keelega ta sõrmi. Siis Pelle naeratas ja nägi siiralt rahulolev välja.

“Ma tahaksin endale lehma,” ütles ta.

Saarele jõudes on lastel tund vaba aega, enne kui tagasiteele asutakse. Ühe tunniga aga võib palju juhtuda. Kelle lapsed ostsid jäätise jaoks antud ühe krooni eest ja millistesse seiklustesse veel satuti, on raamatus peidus.

Piia Tuule

Helen Käit “Pirita kloostri kummitus”

Kaks Tallinnas elavat sõpra Martin ja Karoliina lähevad suvel seiklema kodulähedasse Pirita kloostrisse. Sissepääs kloostrisse on tasuline ja kuna lapsed jätaksid oma taskuraha pigem maiustuste ostmiseks, otsustavad nad ujuda üle Pirita jõe ning läheneda kloostrile tagumisest küljest. Kloostri sissepääsu poole ei saa lapsed uudistama minna, sest siis märkaks neid piletimüüja ning üldse tundus huvitavam ringi vaadata külastajatele suletud käikudes ja maa-alustes koobastes.

Seiklusel on aga hirmutavad tagajärjed, kui paar päeva hiljem ilmub Karoliina kodus välja kloostri koobastes kohatud kummitus. Mida kummitus lastest tahab? Kuidas temast lahti saada ja kogu lugu lahendada vanematele rääkimata?

Põnevust ja õudust jätkub raamatu lõpuni. Lisaks põnevale jutule rikastavad raamatut Sirly Oderi suurepärased pildid.

Anu Amor-Narits