Els Heinsalu “Kuti pikk tee unemaale”

Jätkuvad 4-lapselise perekonna seiklused tervise ja keha tundma õppimise teel. Selles raamatus on teemaks, et miks on vaja magada.

Aga sellest, miks magama pidi jääma, nad enam aru ei saanud. Kohe üldse mitte. Kolmandik igast ööpäevast ja kogu elust põõnamise peale kulutada tundus suisa raiskamisena.
/…/
“Aga miks me peame magama?”
“Selleks, et emme ja issi saaksid meist puhata,” pomises Kutt omaette.

See on muidugi võimalus. Võib arvata, et kui inimene magab, siis tema keha magab samuti. Tegelikkus on palju põnevam. Kui me ei maga piisavalt, siis võivad tulla erinevad haigused, võime isegi muutuda ohtlikuks nii endale kui teistele. Väsinud inimene on hajameelne, kohmakas ning siis võib igasugu õnnetusi juhtuda. Kuidas magama jääda ja kaua suudab inimene magada, on ju ka küsimus omaette. Juttu tuleb ka erinevate loomade unest ja asenditest, kuidas magada on võimalik.

Els Heisalu on kirjutanud sellest perest juba 5 raamatut: “Haldja saladus”, “Maru mõrud mandlid”, “Kuti keel”, “Lumi ja kevad” ja “Maru vali hääl”.

Piia Tuule

Els Heinsalu “Maru mõrud mandlid”

See lugu on mõtteline järg Els Heinsalu raamatule “Haldja saladus”. Kui eelnimetatud loos said lapsed teadmisi seedesüsteemist, siis selles raamatus võetakse ette uus kehapiirkond ning loo peategelased on Haldja kaksikutest vennad Maru ja Kutt.

Pere sööb koos isa toodud mandliküpsiseid ning arutleb, milliseid mandleid ja kus maailmas kasvab. Kuid selgub, et mandlid ei kasva mitte ainult puu otsas vaid ka inimese kurgus ning see ongi põhjuseks, miks Maru viimasel ajal palju norskab ja korralikult magada ei saa.

Selleks ajaks kui ema Maruga arsti juurde minema hakkab, tuleb kaasa võtta ka Kutt kuna temal valutab kõrv. Selgub, et mõlemat poissi ootab ees operatsioon.

Meie kliimas on paljud lapsed pidanud läbi tegema kurgumandli või adenoidi operatsiooni ning see raamat annab koos suurepäraste illustratsioonidega lapsele arusaadavas vormis teada, mis meil kõrvas, kurgus ja ninas asub ning miks on mõnikord operatsiooni tarvis.

Jääme lootma, et neile raamatutele on tulemas veel järgesid, sest läbi selliste lugude on nooremal lugejal-kuulajal inimkehast aru saamine palju lõbusam ja lihtsam kui entsüklopeediate abil.

Anu Amor-Narits

Els Heinsalu “Haldja saladus”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2020

“Haldja saladus” (Argo) annab lihtsalt ja selgelt baasteadmised seedimisest, jutustades loo väikesest Haldjast, kes on kogemata õe klaaskuuli alla neelanud ning tunneb selle pärast muret. Raamatus on palju ilusaid ja asjalikke illustratsioone ning kõrvalpõikena selgub üht-teist ka inglite, mõisapreilide, vaimude, hingede ja kummituste seedimisest.

žürii esinaine Eva Roos

Väike Haldjas mängis, et tal on klaaskomm. Kommid käivad ju suhu ja sealt kõhtu. Aga see ei olnud komm, vaid klaaskuul. Haldjas teadis, et kõhus ei ole selle õige koht, aga kuidas kuul kätte saada?

Haldjas ronis toolile ja hüppas seal alla, veeretas end mööda põrandat, tegi kukerpalli, tõmbas kõhu sisse ja punnitas välja… Ta ei kuulnud ega tundnud mitte kui midagi.

Aga mis siis ikkagi teha, kui oled alla neelanud midagi, mida ei tohiks? Väikese Haldja ema kirjeldab täpselt, kuidas toit meie kehas liigub, ja pildid aitavad selle mõistmisele kaasa. On küll palju keerulisi sõnu nagu kõhunääre, sapipõis, umbsool jne, aga samas on piltidel ilusti näidatud, kus mis on ja millised nad välja näevad.

Piia Tuule

Els Heinsalu “Ahhaa!”

Ühele tublile lapsele meeldib üle kõige maailmas küsida: “Mis? Miks? Kuidas? Kas?… Miks?”
Kui see laps kasvab suureks, siis võib juhtuda, et temast saab teadlane.
Mida aga teeb teadlane, kui leiab oma küsimusele vastuse?
Muidugi hüüab ta siis: “Ahhaa!”

Raamat räägib lastele arusaadavas keeles teadlaste tööst ja mitmetest suurtest teadlastest ja nende avastustest. See küllaltki lühike, aga sisukas raamat sobib väga hästi esimeseks lähemaks tutvuseks teadusega ja võiks iga lapse panna esitama küsimusi maailma kohta.

Raamat võitis 2017. a Põlvepikuraamatu konkursil II koha.

Anu Amor-Narits